Lühidalt: Alates 2017. aastast on määrav DIN 18534 siseruumide jaoks. See määrab iga pinna veekoormusklassi W0-I kuni W3-I ja klassist tuleneb, kas ja millega tuleb isoleerida. Kodusest vannitoast kehtib reeglina: dušši ja vanni juures olevad seinapinnad W1-I, põrandaga samal tasapinnal duši põrand W2-I. Hüdroisolatsioon on nakkuvhüdroisolatsiooniga – see asub plaatide all ja on nendega kindlalt ühendatud. Kõrgus: vähemalt 20 cm üle kõrgeima veevõtukoha. Ja lause, mis põhjustab enamiku veekahjustusi: Ka dušiseina olemasolul ei tohi põrandaisolatsioonist loobuda.
Miks tuleb isoleerida
Plaadid on veekindlad, kate tervikuna aga mitte. Tsementvuugid imavad vett ja juhivad seda edasi, silikoonvuugid on piiratud elueaga hooldusvuugid ning juuspraod tekivad kahanemise ja temperatuurimuutuste tõttu iseenesest.
Mis sinna taha jõuab, see sinna ka jääb. Põrandatasandus, krohv ja kipsplaadid ei kuiva tiheda plaatkatte all enam ära. Kahju ilmneb alles aastaid hiljem – niiskuslaiguna kõrvalruumis, kopitanud lõhnana, paisuva uksepiidana või hallitusena eelseina taga.
Hüdroisolatsioon ei ole seetõttu lisavõimalus, vaid konstruktsiooni osa: veejuhtiv tasand katte all, erialakeeles liithüdroisolatsioon (AIV).
Standardid alates 2017. aastast
Kuni 2017. aastani reguleeris DIN 18195 kõiki ehitiste hüdroisolatsioone ühiselt. See jagati viieks iseseisvaks standardiks, DIN 18195 ise jäi alles mõistete standardina.
| Standard | Kehtib |
|---|---|
| DIN 18531 | katused, rõdud, lodžad, galeriid |
| DIN 18532 | sõidetavad betoonist liikluspinnad |
| DIN 18533 | pinnasega kokkupuutuvad konstruktsioonid |
| DIN 18534 | siseruumid – vannituba, dušš, köök, äriruumid |
| DIN 18535 | mahutid ja basseinid |
DIN 18534 oluline uuendus on veekoormusklassid, mis asendavad varasemad koormusklassid. Süsteem on lihtne: W tähistab veekoormust, 0 kuni 3 koormuse suurust, I siseruume.
Neli klassi
| Klass | Koormus | Tüüpiline pind | Hüdroisolatsioon |
|---|---|---|---|
| W0-I | väike – harv pritsmevesi | sein kraanikausi juures külalise WC-s, põrand ilma põrandatrapita | pinnaisolatsioon enamasti pole nõutav |
| W1-I | mõõdukas – sage pritsmevesi | seinad dušši ja vanni juures kodus vannitoas, põrandapinnad väljaspool dušši | nakkuvhüdroisolatsiooniga |
| W2-I | kõrge – sage pritsme- ja tarbevesi, ajutiselt kogunev | põrandaga samal tasapinnal duši põrand, intensiivselt kasutatavate duššide seinapinnad | nakkuvhüdroisolatsiooniga |
| W3-I | väga kõrge – pikaajaline koormus, intensiivne puhastus | ärilised dušid, suurköögid, ujula ümbrus | kontrollitud süsteem, enamasti hüdroisolatsioonisegu |
Klass ei ole tunne, vaid liigitus. Praktikas saab koduse vannitoa peaaegu alati liigitada kahe küsimuse abil: kui sageli ja kui intensiivselt vesi pinda tabab ning kas vesi saab sellele koguneda?
Nii liigitate oma vannitoa
Vann dušiga ja dušiseinaga
Seinapinnad vanni piirkonnas: W1-I. Põrand: W1-I. Hoolimata dušiseinast ei saa põrandaisolatsioonist loobuda – vesi satub põrandale vanni sisse ja välja astudes ning üle vanni serva.
Dušialus klaasseinaga
Duši seinapinnad: W1-I kuni W2-I sõltuvalt kasutamise intensiivsusest. Dušialus ise on tihe detail, selle liitekoht seinaga aga mitte – sinna kuuluvad tihenduslint ja korralikult tehtud liitevuuk. Ülejäänud põrandapind: W1-I.
Põrandaga samal tasapinnal dušš
Duši põrand: W2-I, sest vesi võib sinna koguneda. Duši seinapinnad: W1-I kuni W2-I. Tõhusa pritsmekaitse korral – st kindla dušiseina, mitte dušikardina puhul – võib ülejäänud põrandapinna kodus vannitoas liigitada klassi W1-I. Ilma kindla eraldusseinata mitte.
Külalise WC kraanikausiga
Sein valamu taga: W0-I. Põrand ilma põrandatrapita: W0-I. Siin ei ole pinnaisolatsioon reeglina nõutav – piisab seinale korralikult tehtud pritsmekaitsest.
Kõrgused ja mõõdud
Klass ütleb, kas isoleeritakse. Kui kaugele, tuleneb järgmistest reeglitest:
- Vähemalt 20 cm üle kõrgeima veevõtukoha. See on standardne põhiväärtus; praktikas tehakse sageli kuni 25 cm üle dušipea, sest siis piisab mõõdust ka segisti kõrguse hilisemal muutmisel.
- Külgedel vähemalt 20 cm üle pritsmeala, mõõdetuna duši või vanni servast.
- Kui isoleeritakse ainult põrandapind, tuleb see külgnevatel ja püstistel konstruktsioonidel viia üles vähemalt 5 cm kõrguseni – hilisem põrandaliist katab selle ala.
- Valamu juures piisab tavaliselt 50 cm külgedel ja 20 cm üle segisti.
Kõik nurgad, servad, torude läbiviigud ja liikumisvuugid saavad klassist sõltumata tihenduslindiga või manseti. Need ei ole valikulised tarvikud, vaid kontrollitud süsteemi koostisosa.
Milline süsteem millise klassi jaoks?
| Süsteem | W0-I | W1-I | W2-I | W3-I |
|---|---|---|---|---|
| Vedelkile (sein ja põrand) | – | jah | jah | Sein jah, põrand piiratult |
| Mineraalne hüdroisolatsioonisegu | – | jah | jah | jah |
| Hüdroisolatsioonimembraan hübriidliimiga | – | jah | jah | jah |
| Tihenduslint, mansetid, nurgaelemendid | – | kohustuslik | kohustuslik | kohustuslik |
Otsustav on, et komponendid pärinevad ühest süsteemist. Hüdroisolatsioon, krunt, tihenduslint ja liim on omavahel kooskõlastatud ja selles kombinatsioonis kontrollitud. Ühe tootja vedelkile kombineerimine teise tootja tihenduslindiga on just selline improvisatsioon, mis kahju korral jääb tööde teostaja kanda.
Kuidas töö praktikas käib, kirjeldavad meie juhendid Vannitoa hüdroisoleerimine vedelkilega ja Hüdroisolatsioonisegu pealekandmine.
Konstruktsioon läbilõikes
Altpoolt ülespoole koosneb standardile vastav vannitoa põrand järgmistest kihtidest – igal on oma ülesanne ja ükski ei asenda teist:
| Kiht | Ülesanne |
|---|---|
| Toorlagi | kannab |
| Sammumüra- ja soojusisolatsioon | eraldab, soojustab |
| Põrandatasandus, duši puhul kaldega | koormust jaotav kiht, juhib vee trapini |
| Krunt | tugevdab, reguleerib imavust |
| Hüdroisolatsioon koos tihenduslindi ja mansettidega | peab vee kinni |
| Plaadiliim C2 | ühendab katte ja hüdroisolatsiooni |
| Plaat | kulumiskiht, välimus |
| Vuugisegu ja silikoonvuugid | sulgeb pinna, hooldusvuugid |
Sellest tulenev otsustav tõdemus: kõige pealmine silikoonvuuk ei ole hüdroisolatsioon. See on piiratud elueaga hooldusvuuk. Kui see rebeneb – ja ühel hetkel see rebeneb –, püüab selle all olev tasand vee kinni. Just selleks see ongi.
Milline aluspind sobib vannituppa?
| Aluspind | W0-I / W1-I | W2-I / W3-I |
|---|---|---|
| Tsementsideainega ehitusplaat | jah | jah, esimene valik |
| Betoon, silikaattellis, tellis | jah | jah |
| Tsementkrohv, tsementtasandussegu | jah | jah |
| Immutatud kipsplaat | jah | ei |
| Tavaline kipsplaat, kipskrohv | ainult väljaspool pritsmeala | ei |
| Kaltsiumsulfaattasandus | krundiga | piiratult |
| Puitplaadid | ei | ei |
Uusehitusel ja remondil duššialas tasub tsementsideainega ehitusplaat peaaegu alati ära. Hinnavahe immutatud kipsplaadiga võrreldes on riski kõrval tühine – ja klassis W2-I ei ole kipsplaat niikuinii enam lubatud.
Hüdroisolatsioon tagantjärele olemasolevas hoones
Olemasolevas ilma hüdroisolatsioonita vannitoas on kolm võimalust ja kõigil kolmel on oma hind.
Plaadid maha, uus konstruktsioon. Puhas lahendus: vana kate maha, aluspind kontrollida ja ette valmistada, standardikohaselt isoleerida, uuesti plaatida. Töömahukas ja seotud kasutuskatkestusega, kuid pärast seda on konstruktsioon korras.
Isoleerimine olemasolevale pinnale. Olemasolevad plaadid jäävad alles, need rasvatustatakse, lihvitakse ja eeltöödeldakse nakkekrundiga; selle peale tuleb hüdroisolatsioon ja uus kate. Eeldus: kõik plaadid on kindlalt kinni, vanad silikoonvuugid on jäägitult eemaldatud ning umbes 15 kuni 20 mm konstruktsioonikõrgus on uste ja trapi juures olemas. Kuidas see üksikasjalikult käib, on kirjas jaotises Vannitoa hüdroisoleerimine vedelkilega.
Ainult nõrkade kohtade kindlustamine. Ei ole standardikohane konstruktsioon, kuid parem kui mitte midagi: liitevuukide uuendamine, vanni serva taha tihenduslindi paigaldamine, torude läbiviikude tihendamine. Vannitoale, mida niikuinii mõne aasta pärast remonditakse, vastuvõetav vahelahendus – püsilahendusena mitte.
Dokumenteerige, kuni see on nähtav
Kui plaadid on paigaldatud, ei saa enam kindlaks teha, kas ja kuidas isoleeriti. Tehke seepärast fotod valmis hüdroisolatsioonist enne katte paigaldamist: pinnad, nurgad paigaldatud tihenduslindiga, mansetid torude läbiviikudel ja trapil ning lisaks toodete etiketid.
See võtab viis minutit ja on kolmes olukorras kulla väärtusega: kinnisvara müümisel, vaidluse korral tööde tegijaga ja kindlustuse ees, kui majas mujal kahju tekib. Tellitud tööde puhul kuulub dokumentidesse lisaks mõõdistus tehtud kõrguste ja kasutatud süsteemikomponentidega.
Kas hüdroisolatsioon on kohustuslik?
Ei ole ühtegi õigusakti, mis sõna-sõnalt ütleks „Te peate isoleerima". DIN 18534 on aga tunnustatud tehnikareegel, mida iga tööde tegija on oma tellijale kohustatud järgima – ka siis, kui seda lepingus kirjas ei ole.
Praktikas tähendab see: kui vannituba tehakse ilma nõutava hüdroisolatsioonita, on tegemist puudusega, sõltumata sellest, kas vesi läbi pääseb või mitte. Kahju korral kannab kulud tööde teostaja ja kindlustused vähendavad hüvitist tõendatult puuduliku töö korral.
Omal jõul tehtud tööde puhul kehtib sama tehniline mõõdupuu, ehkki ilma lepingupartnerita. Kes oma vannitoa ise isoleerib, on ikkagi huvitatud sellest, et teha seda õigesti – ja peaks maja hilisemal müümisel suutma tõendada, kuidas töö tehti. Fotod konstruktsioonist enne plaatimist on selleks lihtsaim vahend.
Neli eksiarvamust, mis lähevad kalliks
Plaat jah, vuuk mitte. Tsementvuugid imavad vett ja silikoonvuugid peavad vastu vaid mõne aasta.
Vesi satub põrandale sisse ja välja astudes, puhastamisel ning lekkivate kabiiniprofiilide kaudu. Põrandaisolatsioon on ka siis nõutav.
Krunt tugevdab pinda ja reguleerib imavust. Hüdroisoleerivat toimet sellel ei ole – selleks on vaja tegelikku hüdroisolatsioonikihti nõutud paksuses.
Kõik nurgad, servad ja läbiviigud vajavad linti või manset. Just seal liigub aluspind kõige rohkem.
Korduma kippuvad küsimused
Milline DIN kehtib vannitoa hüdroisolatsioonile?
DIN 18534 „Siseruumide hüdroisolatsioon“, kehtiv alates 2017. aastast. See asendas selles valdkonnas varasema DIN 18195.
Kas vannitoa põrand tuleb hüdroisoleerida?
Reeglina jah. Põrandatasapinnas duširuumi korral kuulub dušiala klassi W2-I ja see tuleb kindlasti hüdroisoleerida; ülejäänud põrandapind liigitatakse tõhusa pritsmekaitse olemasolul klassi W1-I ja hüdroisoleeritakse samuti. Ainult klassi W0-I korral – näiteks ilma dušita külalistualetis – võib sellest loobuda.
Kui kõrgele peab hüdroisolatsioon seinal ulatuma?
Vähemalt 20 cm kõrgeimast veevõtukohast kõrgemale ja külgedel vähemalt 20 cm pritsmealast kaugemale. Vanni puhul, mida kasutatakse ka duši all käimiseks, tuleb sellest tavaliselt umbes 2,25 m kõrgus valmispõrandast.
Mida tähendab W2-I?
Suur veekoormus siseruumis: sagedane pritsme- ja tarbevesi, mis võib pinnale ajutiselt koguneda. Tüüpiline näide on põrandatasapinnas duši põrand.
Kas dušiseinast piisab pritsmekaitseks?
See võimaldab liigitada kodu vannitoa ülejäänud põrandapinna klassi W1-I klassi W2-I asemel – kuid ainult siis, kui tegemist on kindla eraldusseinaga. Dušikardinat ei loeta tõhusaks pritsmekaitseks. Põranda hüdroisolatsioonist endast ei tohi mingil juhul loobuda.
Mis on plaatimisalune hüdroisolatsioon?
Hüdroisolatsioon, mis asub vahetult plaatkatte all ja on sellega kindlalt ühendatud – lühendatult AIV. See asendab varem tavalise tasanduskihi alla paigaldatud hüdroisolatsiooni ja peatab vee juba pinnal, mitte alles sügaval konstruktsioonis.
Kas DIN 18534 kehtib ka omal jõul tehtavatele töödele?
Standardina on see suunatud töö tegijatele, olenemata sellest, kas keegi saab selle eest tasu. Juriidiliselt ei ole Teil iseenda ees mingit kohustust – tehniliselt kehtib aga sama mõõdupuu. Ja maja hilisemal müügil võib küsimus vannitoa ehitusest vägagi oluliseks osutuda.
Kui palju maksab vannitoa hüdroisolatsioon?
Materjalide poolest on see kogu vannitoa remondi väikseim kuluartikkel – krunt, hüdroisolatsioon, tihenduslindid ja mansetid jäävad keskmise vannitoa puhul madala kolmekohalise summa piiresse. Töömahukus seisneb tööajas, eelkõige nurkade ja läbiviikude juures. Võrreldes allkorrusel tekkiva niiskuskahjustuse kuludega on mõlemad tühised.
Kas veekindlast plaadist piisab hüdroisolatsiooniks?
Ei. Plaat ise on küll tihe, kuid kate süsteemina mitte – vuugid, liitekohad ja juuspraod juhivad vett edasi. Hüdroisolatsioon on eraldi kiht katte all ja seda ei saa pinnal millegagi asendada.
Mis vahe on DIN 18534 ja DIN 18195 vahel?
DIN 18195 reguleeris kuni 2017. aastani kõiki ehitiste hüdroisolatsioone ühiselt. Sellest ajast alates on see jagatud viieks erialastandardiks; siseruumidele kehtib DIN 18534. DIN 18195 jääb mõistete standardina kehtima, kuid ei sisalda enam teostusreegleid.
Kas pean vanni ka hüdroisoleerima, kui see on plaaditud?
Vann ise on tihe detail, selle liitekoht seina ja põrandaga aga mitte. Just sinna kuuluvad vanni ääre tihenduslint ja nõuetekohaselt teostatud liitevuuk. Sissemüüritud või plaaditud vannide puhul on see liitekoht kogu vannitoa kõige sagedasem kahjustuskoht.
Kes vastutab, kui hüdroisolatsioon puudub?
Tellitud tööde korral töid teostanud ettevõte, sest tunnustatud tehnikareeglite järgimine on kohustuslik ka ilma sõnaselge kokkuleppeta. Omal jõul tehtud tööde korral kannate riski ise – ja peate selle hilisemal müügil vajaduse korral avalikustama.